Haabja laotamine 1. juunil Soomaa Puhkekülas

Ühepuulootsik ehk haabjas on Soomaa sümbol. Laupäeval 1. juunil 2024 on haruldane võimalus saada osa lootsiku ehituse protsessi kõige põnevamast etapist - tere tulemast Soomaa Puhkekülla haabja laotamisele.

Soomaa haabja ehitamine ja kasutamine on nii oluline traditsioon, et see on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse. Laotamise käigus võtab haavapuust toorik tule ja vee abil paadi kuju.

Haabja laotamisega alustatakse haabjameister Aivar Ruukeli käe all Soomaa puhkekülas 1. juunil kell 10 hommikul.

Haabja laotamisele saab kaasa lüüa igaüks. Tegevus kestab terve päeva, seega võib julgelt kohale tulla ka hiljem. Pärastlõunal köetakse sauna ja päev lõpeb meeleoluka lõkkeõhtuga.

Kogu päeva programm Soomaa Puhkekülas 1. juunil:

• 10:00 algab haabja laotamine
• 14:00-15:30 lõuna NB! ettetellimisel, kirjuta soomaapuhkekyla@gmail.com
• 16:00 saun
• 19:00 lõkkeõhtu, akordionil Julius Koppel

Päeva jooksul saab einestada ka Soomaa Puhkekülast kümne minuti autosõidu kaugusel asuvas Jõesuu külakohvikus, samuti võid soovi korral kaasa võtta oma piknikukorvi.

Infot 1. juunil toimuva haabja laotamise kohta leiad ka Facebookist: Haabja laotamine Soomaa puhkekülas.

Veeda nädalavahetus Soomaal

Kui juba tulla, tasub jääda kauemaks. Tule Soomaale terveks nädalavahetuseks! Soomaa suvi on peagi algamas.

Põhjaliku ülevaate, mida Soomaal teha, leiad siitsamast veebilehelt.

Kindel on see, et tegevust jagub ja Soomaale tasub jääda pikemaks. Leia endale sobiv majutuskoht: Kus ööbida?

===

Soomaa haabja KKK ehk korduma kippuvad küsimused

Miks haabja laotamine vajalik on?

Milles haabja laotamine täpsemalt seisneb? Haabjameister Aivar Ruukel selgitab: "Paaditoorik tõstetakse maast veidi kõrgemale alusele ja selle äärde süüdatakse kogu lootsiku ulatuses pikk lõke, mis hakkab parrast ühtlaselt kuumutama. Haabjasse valatakse mõned ämbritäied kuuma vett, millega paadi sisemust pidevalt niisutatakse. Kuuma ja kuiva mõjul väljastpoolt ning kuuma ja niiske mõjul seespoolt hakkab haabjas vaikselt hernekaunana avanema."

Kui puit on juba küllalt pehmenenud, hakatakse pardaid umbes pöidlajämeduste lepapulkade abil laiali suruma. Järjest pikemate pulkade lisamisega saavutatakse vajalik paadikuju.

Kui kaua haabja laotamine kestab?

"Kiirustada selle tegevusega ei saa, sest halvemal juhul võib saada haavapuuvene asemel kaks porilauda," ütleb haabjameister Aivar Ruukel.

Soovitud kujusse laotatud lootsik jäetakse mõneks ajaks tuulelahedasse ja varjulisse katusealusesse kuivama. Seejärel voolitakse lõplikult valmis haabja vöör ja ahter, mis laotamise ajal veel on hoitud klambrite kütkeis. Kuju säilitamiseks ja ühepuuvene tugevdamiseks lisatakse selle sisemusse kaared. Need tehakse looduslikult kõverast kuusepuu kännuosast.

Enne veele minekut tõrvatakse haabjat mõned korrad.

Kuidas Soomaal haabjaga sõidetakse?

2021. aastal kanti ühepuulootsiku ehk haabja ehitamine ja kasutamine Soomaal UNESCO inimkonna kiireloomulist kaitset vajava kultuuripärandi nimistusse. Traditsiooniliselt Soomaa külades kasutusel olnud ühepuulootsikutel istmeid polnud. Sõidetud on tagumises otsas püsti seistes ja pika mõlaga sõudes, mis näeb välja päris sarnane gondlisõidule Veneetsias. Kaassõitjatele on istumise alla antud lahtine sobivas pikkuses lauajupp või sületäis heinu.

Et viimased kolmkümmend aastat on haabjaid kasutatud aga peamiselt matkamiseks ja lustisõiduks, siis mugavuse eesmärgil on tänapäeval hakatud istmeid lisama.

Vaata lisaks: Soomaa haabja traditsiooni tutvustamine

Käitume vastutustundlikult nii looduses kui ka digimaailmas

Digiprügi on andmemaht, mis ei tooda lisaväärtust, sest on ühekordse kasutusega, korduva sisuga, kahjustatud, unustatud ning mis kahjustab oma olemasoluga keskkonda, sest vajab ressursse ülalpidamiseks. Digitaalne prügi tekib märkamatult, aga järjekindlalt.

Tasub mõelda, et ebavajalikud e-kirjad, kasutuna seisvad rakendused ja dokumendid võtavad ootamatult palju ruumi ja elektrit ning tulevikus ähvardab nende keskkonnamõju veelgi paisuda. Juba praegu toodab IKT-tööstus üle viie protsendi maailma süsinikuheidetest ja see kasvab iga aastaga. Kõik digitaalne sisu, mida me jagame või salvestame, hoiustatakse suurtes andmekeskustes, mis mille käigus hoidmise arvele saab kanda praegu kaks protsenti maailma CO2 emissioonidest. Juba loetud aastate pärast võivad tarbida andmehoidlad viiendiku kogu planeedi toodetud energiast. (Allikas: teeviit.ee)

Sihtkohad kutsuvad: digiandmed korda!

Mullu eelistas suurem osa Eesti reisinud turiste oma reisi ette planeerida, kasutades selleks avalikke veebiandmeid. „Väliskülastajate piiriuuringust selgus, et koguni 62% turistidest broneeris üksikteenused internetis enne reisi, et leida sihtkohas üles need kõige põnevamad pärlid ja vaatamisväärsused,” ütleb Visit Estonia digiturunduse analüütiku Ingrid Veermets. Ta lisab: „Infootsija võib klikkida turismitalu ametlikule kodulehele, aga võib ka vaadata Facebooki kontot või hoopis Bookingu veebi. Palju vaadatakse ka Vikipeediat, mille ingliskeelset versiooni külastatakse kuus umbes 900 miljonist unikaalsest seadmest. See veebientsüklopeedia toetub aga suuresti just avalikult kättesaadavatele andmetele.”

Ka Visit Pärnu turundusjuht Triin Lorents mittetulundusühingust Destination Pärnu tõdeb, et peale selle, et adekvaatne veebiinfo on märk ettevõtte usaldusväärsusest, on värskel ja asjakohasel infol ka oluline roll turunduses ja diginähtavuses. “Piirkondade turundusjuhid kasutavad turundustegevuste planeerimisel kõige ajakohasemat infot, mida saame ettevõtete kontodelt. Mitmed platvormid, nagu näiteks TripAdvisor, kasutavad algoritmi, mis tähendab seda, et kui hoiad oma ettevõte profiili korras ja uuendad seda tihti, annab ta su ettevõttele Google’is parema nähtavuse. Ka külaliste tagasisidele peab alati vastama – see jätab su profiilist usaldusväärse ja turvalise mulje ning aitab samuti nähtavusele kaasa,” märgib Lorents. Profiili uuendamisel soovitab Lorents alati vaadata üle ka pildigaleriid, et ettevõtte visuaalne poolgi oleks turistile võimalikult ahvatlev ja ilus.

Kuidas toimida?

Visit Estonia ja kolleegid „visitidest” üle Eesti kutsuvad turismiasjalisi andmete korrastamise kevadtalgutele. Suvi läheneb ja iga päevaga otsib aina enam huvilisi meie kohta infot, seega vaatame andmed üle ning teeme digiprofiili turismihooajaks korda!

Türi-Tori kiirlaskumine

13.aprill 2024 toimuv Türi-Tori kiirlaskumine on aerutamismaraton sportlastele ja veematkajatele. Kevadise suurveega Pärnu jõel toimuval maratonil on kümneid ja kümneid osalejaid kanuudel, süstadel, raftidel ja teistel inimjõul liikuvail ujuvvahendeil. Kuidas Pärnu jõgi kiirlaskumise rütmis pulbitseb, annavad aimu eelmise aasta pildid.

Türi-Tori kiirlaskumise distantsil on vaikseid, tugevamat aerutamist nõudvaid kohti, kuid leiab ka väga palju ekstreemsemaid kärestikke ja laineid paati viskavaid veelõike.
See on sõit, kus kõrge veega tunned, et mõne koha peal kihutad, mõne koha peal lendad ja mõne koha peal saad ujuda.  Või siis lumeta talve järel saad madala veega tõelist kivirallit sõita. Samas võib kevadine jõgi olla nii kiire, et teekond on võimalik läbida olenevalt veetasemest ja veesõidukist 6 kuni 10 tunniga.

Kus on hea vaadata?

Kui sa ise ei võistle, saad endale Türi-Tori kiirlaskumisest teha meeleoluka päeva kaasaelajana. See on hea võimalus veeta aega vabas õhus, näha erinevaid veesõidukeid - nii võistluspaate kui ise ehitatud sõiduvahendeid. Ühtlasi saad tutvuda Soomaa piirkonnaga, kus tegevusi jagub nii noortele kui ka juba soliidsemas eas külastajatele.

Kaldapealsed parimad kohad saatjatele ning pealtvaatajatele on:

• Türi linna vahel alates raudteesillast
• Särevere vana veski juures
• Laupa veskipais
• Jändja pais
• Rae sild
• Suurejõe sild
• Vihtra külakeskuse juures
• Jõesuu rippsild
• Tori sild

Kogu paadimaratoni marsruudi kaardi leiad Türi-Tori kiirlaskumise kodulehelt.

Kuhu sööma minna?

Kel kõht tühi, siis Piesta talukohvikus saab end kosutada mõnusa supiga või nautida kohvi ja kooki. Piesta paadisillal on ka üks kontrollpunktidest.

Samuti on Jõesuu külakohvik ideaalne paik einestamiseks - kui ilm lubab, saad otse Pärnu jõe kaldal asuval kohvikuterrassil lõunatada ning samal ajal vaadelda mööduvaid paate.

Kosutav massaaž

Türi-Tori kiirlaskumise lõpustaabis, Klaara-Manni puhkekeskuses on suisa kolmel päeval järjest (12-14. aprillil) võimalus broneerida keha kosutav massaaž. Oled sa osaleja, saatja või lihtsalt pealtvaataja – kõigil on võimalus teha endale kingituseks massaaž erihinnaga 35€/h. Uuri lisaks ning broneeri endale sobiv aeg.

Veeda terve nädalavahetus

Kui juba tulla, tasub jääda kauemaks. Tule Soomaale terveks nädalavahetuseks!

Varakevad Soomaal on imeline aeg, loe looduse märke ja lae oma akusid vabas õhus, kultuuri nautides või kohalikke elamusi kogudes.

Reedel 12. aprillil on kõik kunsti- ja muusikasõbrad oodatud Vändrasse. Kl 17 toimub kuraatorituur Jüri Arraku näitusel Vändra kunstigaleriis ning kl 19 algab Mirjam Mesaku kontsert Lüdigi saalis.

Pühapäeval 14. aprillil olete teretulnud osa saama Soomaa piirkonna igakevadisest kohvikutepäevast Kaks kohviringi ümber Soomaa - külastajatele on avatud tervelt 24 eriilmelist pop-up kohvikut.

Leia sobiv majutuskoht: Kus ööbida?