Menu
Läheme koos Soomaa rahvuspark kohaliku giidiga temale tuttavatesse seenemetsadesse, et õppida tundma erinevaid söödavaid ja ka mittesöödavaid seeni.
Korjatud seentest valmistame ühiselt maitsva ja ehtsa seeneroa, kus tulevad esile metsast leitud hooajalised maitsed. Eestlastele on seenelkäimine südamelähedane traditsioon – see on nii looduses liikumine, rahu leidmine kui ka seente varumine talviseks ajaks.
Retke jooksul tutvume ka erinevate seente säilitamise viisidega, nagu kuivatamine, soolamine, hapendamine ja marineerimine, ning jagame praktilisi nippe, kuidas metsasaaki kodus kõige paremini kasutada.
Seeneretkede hooaeg algab juulikuus ja kestab oktoobrini. Seenematkad sobivad hästi ka lastega peredele ning ei eelda varasemat kogemust – piisab huvist looduse ja metsaseente vastu.
Kohtumiseni seeneretkel Soomaal!
12 km pikkune matkarada sobib pikemaks matkaks.
Rajal on mõnusad lõkkekohad telkimiseks ja Saeveski metsaonn, kus ka halva ilma korral varju leiab. Rada võib läbida nii jalgsi kui jalgratastega.
Arvestama peab aga sellega, et kui ühest otsast rada alustada, siis võiks transport raja teise otsa vastu tulla.
Tõramaa kaunis ja hästi säilinud puisniit on üks vanemaid looduskaitsealuseid paiku siinmail.
Vaimustavalt ilus on see kooslus igal aastaajal.
Kauneim aeg puisniiduga tutvuda on juunis ja juulis, mil õitseb haruldane siberi võhumõõk, ka suurvee aegu on vaatepilt lummav. Kui talve hakul tulnud suurveele peaks järgnema kohe pakane, on Tõramaa puisniit koht, kuhu tulla uiskudega. Metsaalune ja heinamaa on muutunud ühtäkki suureks jääväljaks ja uisutamist või tõukekelgumatka saab nautida tugevate tammepuude vahel.
Suvisel pakub jõekäär rõõmu ujumissõpradele.
Mõnus paik ka grilliks ja telkimiseks.
Lemmjõe keelemets on vana lammimets. Sellised metsad on Eestis haruldaseks jäänud ja mujalt Euroopast hoopiski kadunud. Rada algab Kildu-Tõramaa teelt Kuusekäära talu juurest, viib mööda Raudna jõe äärset luhaniitu, siis mööda kallast läbi lammimetsa kuni Raudna ja Lemmjõe ühinemiskohani, kus pilku paeluvad kaunid tammed. Tagasi suundub matkarada mööda Lemmjõe kallast.
Tule ja seikle kogu perega!
Meiekose õpperada lookleb esmalt piki Raudna ja Tõramaa jõe kallast ja viib tutvuma Tõramaa jõe suudmeala luhtadega, mis on üks osa Soomaa pärandmaastikest.
Raja Tõramaa-poolses otsas, Tõramaa jõe suudmes asub muinasküla, kus eksponeeritakse kiviaja inimese erinevaid hütte, sauna ja muudki põnevat. Raja vaatamisväärsuseks on veel erinevad taimeliigid, kaunid jõekäärud, jändrikud tammepuud ja vanad talukohad. Rajal asuvad mitmed puhkekohad, kus saab lõket teha ja telkida.
Matkarada lõppeb raja alguspunktist umbes 2 km kaugemal.
Ingatsi 3 km pikkune õpperada algab Karuskoselt ja kulgeb piki metsasihti 8 m kõrgusele, Euroopa kõrgeimale, Kuresoo rabarinnakule. Raba serval asuvast vaatetornist avaneb kaunis vaade rabaavarustele ja üle raba paistvale Toonoja metsatukale. Edasi suundub laudtee maaliliste laugaste vahele, teeb väikese tiiru rabas ning juhatab tuldud teed mööda tagasi. Retkeks tasub varuda 1,5 tundi.
Ingatsi rajal on mitu puhkeaset ja pinki, kus saab jalgu sirutada ning laukas kosutava supluse teha.
Soomaa rahvuspargi Koprarada õpperada on üks Eesti parimaid lühikesi loodusradu, sest see võimaldab väga vahetult näha kobraste tegevuse jälgi ning tutvuda Soomaa mitmekesiste metsakooslustega.
Rada viib läbi hämara kuusiku, sõnajalarohke metsa ja märja lodumetsa ning siin saab näha kobraste tamme, kuhilaid ja langetatud puid. Raja ääres on infotahvlid, mis selgitavad nii kobraste eluviisi kui ka kohalikke loodusobjekte. Rada on umbes 1,8 km pikk ning algab otse Soomaa külastuskeskuse juurest. Rada läbitav ratastooli ja lapsevankriga- edasi-tagasi kokku 660 meetrit. Raja alguses on invakäimla.
Kevadise suurvee ajal võib osa laudteest olla üle ujutatud. See annab haruldase võimaluse näha Soomaa üleujutusi, mis on rahvuspargi üks tuntumaid loodusnähtusi.
Rada sobib nii peredele, loodushuvilistele kui ka fotograafidele. Hommikul või õhtuhämaruses võib hea õnne korral märgata ka kobrast ennast.
Tule uuri kobraste kohta ka Soomaa külastuskeskusest!
Kuremarjadest ehk jõhvikatest oskab iga eestlane lugu pidada. Kohaliku loodusgiidi juhtimisel avastame Soomaa rabamaastike võlusid arvukate laugaste, pehmete älveste ja salaojadega.
Jõhvikasoos liikumise hõlbustamiseks saate meie poolt jalga räätsad, mida ka soorajadeks on kutsutud.
Huvitav teada! Jõhvikas on peolaua mahlamari ja rahvameditsiini imeravim. Eestis on aretatud maailma esimesed kultuurjõhvikate sordid, üks neist kannab nime „Kuresoo“.
Jõhvikamatk Soomaa rabades ootab!
